Lühidalt: veise seljaosa lõiked (antrekoot, välisfilee, sisefilee) on õrnad ja sobivad kiireks praadimiseks. Esiosa, rinna ja reie lõiked (esiselg, kael, rinnatükk, sisetükk) on tihedama kiuga ning muutuvad pehmeks pikal hautamisel või ahjus küpsetamisel.
Kuidas veis lõigatakse
Veis jaotatakse suurteks põhilõigeteks ehk primaarlõigeteks ja need omakorda väiksemateks tükkideks. Mida vähem lihas looma elu jooksul tööd tegi, seda õrnem on liha. Seetõttu on seljaosa lõiked kõige õrnemad ja kallimad, kaela, aba ja reie lõiked aga tugevama kiuga ning sügavama maitsega.
Skeemil on lõigete ingliskeelsed nimetused, sest neid kasutatakse ka retseptides ja restoranides. Eestikeelsed vasted: cheek — põsk, neck — kael, chuck — esiselg ja aba, rib — ribi ja antrekoot, short loin — välisfilee, sirloin — ristluutükk ja sisefilee, round — tagaosa (sisetükk, välistükk, pähkeltükk), brisket — rinnatükk, plate ja flank — külg ja kõhuäär, shank — koot.
Lõiked ja nende kasutus
| Lõige | Kust | Kuidas valmistada | Iseloom |
|---|---|---|---|
| Antrekoot (ribeye) | Selg, ribi osa | Grill, pann — 2–4 min külje kohta | Marmoreeritud, väga mahlane |
| Välisfilee (striploin) | Selg | Steik pannil või grillil | Õrn, selge lihamaitse |
| Sisefilee (tenderloin) | Seljaaluse sisekülg | Lühike praadimine, Wellington | Kõige õrnem, lahja |
| Picanha | Ristluu ülaosa | Grill vardas, ahi | Rasvakihiga, väga maitsekas |
| Esiselg (chuck) | Abaluu piirkond | Hautis, pott, hakkliha | Maitserikas, vajab aega |
| Kael | Kael | Aeglane hautamine 3–4 h | Kollageenirikas, muutub pehmeks |
| Rinnatükk (brisket) | Rind | Suitsutamine, ahi 140 °C 5–6 h | Rebitud liha klassika |
| Sisetükk (topside) | Tagumine reis | Ahjupraad, õhukesed viilud | Lahja |
| Välistükk (silverside) | Tagumine reis | Rostbiif, pott | Tihe, lahja |
| Esiselja ribi (short ribs) | Ribid | Hautamine, BBQ | Kollageen, sügav maitse |
| Põsk | Pea | Hautamine 3–4 h | Üliõrn pärast pikka küpsetamist |
| Saba (oxtail) | Saba | Puljong, hautis | Želatiinirikas |
Steigilõiked: mille vahel valida
Antrekoot on rasvatriipudega ehk marmoreeritud, seega jääb see mahlaseks ka siis, kui küpsetad veidi kauem. Välisfilee on klassikaline steik, millel on õrn tekstuur ja serval rasvaäär. Sisefilee on kõige õrnem lõige terves veises, kuid lahjem ja mahedama maitsega — seda tasub mitte üle küpsetada. Soodsamad ja maitserikkad alternatiivid on skirt, hanger, bavette ja picanha; need maitsevad kõige paremini kuumal grillil ning lõigatuna kiudude risti.
Küpsusastmed ja sisetemperatuurid
Kõige kindlam viis steik õigesti küpsetada on mõõta sisetemperatuuri termomeetriga. Tõsta steik tulelt 2–3 kraadi enne soovitud temperatuuri, sest puhkamise ajal see veel tõuseb.
| Küpsusaste | Sisetemperatuur | Kuidas välja näeb |
|---|---|---|
| Toores (rare) | 50–52 °C | Punane, jahe keskosa |
| Pooltoores (medium rare) | 54–57 °C | Roosa-punane, mahlane — enamikule steikidele parim |
| Keskmine (medium) | 58–62 °C | Roosa keskosa |
| Peaaegu läbi (medium well) | 63–66 °C | Kergelt roosakas |
| Läbi küpsenud (well done) | 68 °C ja üle | Hall, roosat pole |
Lõiked aeglaseks küpsetamiseks
Esiselg, kael, põsk, rinnatükk ja esiselja ribid sisaldavad palju sidekudet ehk kollageeni. Madalal temperatuuril (130–160 °C) mitme tunni jooksul muutub kollageen želatiiniks ja liha muutub kahvliga lõhutavaks. Just neist lõigetest saab parima hautatud veiseliha ja rebitud veiseliha.
Kui palju veiseliha arvestada
- Steik: 200–300 g inimese kohta
- Hautis või pajaroog: 150–200 g inimese kohta
- Rebitud liha: toorelt 250 g inimese kohta, sest küpsetamisel kaob umbes kolmandik kaalust
- Kondiga lõiked: lisa kaalule 30–50%
Kuidas veiseliha säilitada
Vaakumpakendis veiseliha säilib sügavkülmas kuni kaks aastat. Sulata see külmkapis, arvestades ööpäeva kilo kohta. Enne küpsetamist lase steigil 30–45 minutit toatemperatuuril seista ja kuivata pind paberrätikuga — nii tekib parem koorik.